kolmas postitus

Tere õhtust, armas raadiokuulaja. Tänase keskööblogi teemaks on ladina-ameerika reisi praktiline korraldus ja näpunäited tulevastele reisisõpradele. Samuti ka iseendale, sest pean ütlema- mu eelmiste reiside ettevalmistamise ajal täidetud märkmikulehed on aastaid hiljem olnud üks igavesti tore lugemine.

Niisiis. Internet läks just ära. Halleluuja! Vahtisin eile öösel kella kuueni üleval ja siis läks närv mustaks. Hammustasin natukene unerohtu (unehormooni melatoniin, mida usas vabamüügis toidupoest osta saab) ja kebisin voodisse tagasi. See on selline lahjemat sorti meditsiin, mis soodustab uinumist. Vastupidiselt tõelistele unerohtudele sellega hommikuseid sileda ajuga ärkamisi ette ei tule. Ja vastupidiselt tõelistele unerohtudele ei vaju sellega ka üldnarkoosi sarnasesse seisundisse. Suur oli seega minu imestus, kui ma hommikul silmad lahti tegin ja avastasin, et kell on 15.36

sellise mastaapse ameerika vallutusretke planeerimine on täiskohaga töö, ma ütlen. Ma olen hakanud endale praktilistest vajaminevatest asjadest nimekirja koostama. Ja ka reisi eelarvet veits põhjalikumalt paika panema. Ja tunnistan ausalt, et need ettevalmistavad kulutused on oodatust kallimad. Mitte et ma eeldaks 10 krooniga hakkama saamist, aga lugu läheb tuhandetesse:

1. vaktsineerimine: üldjuhul argentiina ja tšiili lõunaosas reisides ennast ennetavalt hulluks süstida pole tarvis. Piisab hepatiit A sutsakast ja ka seda on põhimõtteliselt mõistuspärast hügieeni järgides võimalik vältida. Kuna minu plaan näeb aga ette ka džunglitrippi amazonases, peruu kolkakülade külastamist ja muid ettenägematusi, pean tegema terve portsu süste:
- AB hepatiit, 1 suts novembri alguses, teine kolme nädala pärast. a 700.-
- kollapalavik, a 450.-
- kõhutüüfus, a 325.-
- difteeria-teetanus, a 60.-
- vaktsineerimistunnistus a 50.-

2. pass: mu pass aegub oktoobris 2011. Poole aastase kehtivusreegli täitmine läheb väga napikaks. Eriti kui ma tahan usa kaudu tagasi tulla. Peaksin miamisse jõudma millaski märtsi keskpaigas, olles läbinud 16 riiki. Ja no ma ei taha hakata ka sellega riskima, et mingil panama piirimammil kulm mu eelnevate viisade peale kipra läheb. 450.-

3. viisad: väga tore, et eesti kodanikele on kogu see lugu seal viisavaba. Ainuke riik, mille külastamiseks viisat tarvis läheb on kuuba. Selle saab kahe tööpäeva jooksul kuuba helsingi saatkonnast 22 euri eest. Lisaks 25 euri ümbrikusse, kui ise kohale ei vii või siis 2 edasitagasi laevapiletit. Sinnaviimiseks ja tagasitoomiseks. No ja siis 14 USD esta eest. Pean uurima, et kui mul vanas passis on kehtiv usa viisa, siis kas saan selle ettenäitamisel esta puu taha saata ja 14 USD eest hoopis midagi ilusat osta.

4. naabritüdruk hakkas läbi akna oma toas kreeka keeles karjuma. Aga see on irrelevant. Mul on vaja ka uut seljakotti, vana on selliseks nööridega padjapüüriks muutunud. Kes oskab öelda, palju seljakotid maksavad? Vana maksis 1000 ja pidas 5 aastat vastu. Arvestan siis umbes samaga, mõnisada siia-sinna.

5. kindlustus. Mul on olemas swedbängi kuldkaardi kindlustus ja täitsin ka nende väga kavala nõude- kindlustuskatteks peab 75% reisikuludest olema tasutud swedbanki kanaleid kasutades – sellesama kredikaga, kredikaga seotud arvelduskontolt tehtud pangaülekandega või sama arvelduskontoga seotud deebetkaardiga. Ja kehtib kuni 90 päeva kestvate reiside puhul. Siin on kaks nõrka kohta – esiteks planeerin ma oma reisi nelja kuuseks. Sellega saaks juskui kolm kuud kaetud. Siin tuleb aga teiseks mängu – need piletid, millele kindlustuskate justkui kehtima peaks, on kahe kuuse perioodi peale. Ma muidugi arvan, et selle saab lahendada jätkupiletite lunastamisega swedi kanaleid kasutades. Aga pean seda ühesõnaga pangast uurima. 1000 EEKi läheb ilmselt ikka.

6. arstirohud: kõige murelikumaks teevad mind malaariatabletid. Nende võimalik kõrvalnäht – depressioon – ei tee mu rindu väga rõõmsaks. Üks kord nädalas manustatav 8 tabletist koosnev malaariakomplekt maksab tänase päeva seisuga 344.50 Lisan kõikidele tulevastele maiustajatele isu tekitamiseks ka väljavõte patsiendi infolehest:

“Kui patsient oksendab 0…30 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb manustada lisaks teine täisannus.Kui patsient hakkab oksendama 30...60 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb lisaks manustada pool ettenähtud annusest.”

Lisaks plaanin ma kaasa tassida ühed korralikud antibiootikumid, 250.-, enda allergiarohtude mõningase tagavara, 250.-, kõhulahtisus, kõhukinnisus, midagi antiseptilist, 250.- Arvutame kokku- 1000+ jälle läinud

7. kingitused. Fakt on see, et midagi tuleb viia. 500.- (sorri bämbi, rohkem ei mängi välja!)

8. lisaks pean mõtlema ka tuulejopele ja matkasaabastele. Ilmselt ei hakka ma neid ostma ja katsun leida mingi alternatiivi. Oleme lõunapoolkeral siiski suvel ja blogid lubavad keskmiseks päevatemperatuuriks 10-15, öösel siis 10 kraadi vähem. Mõistlik on arvestada ka pisukese lumega ilmselt, seda on ette tulnud. Ja kindlasti – meeletute rajutuulte ja vihmaga. Selle eest hoiatas torres del Paine rahvuspargi kodukas eriti. Nõukogude lapsena tulevad mulle kohe meelde villased sokid ja ketsid. Kusagile kaelani mutta ma ei hakka ronima, nii et mingit erivarustust ei ole tarvis. Ja kui on jube vihmane, aitavad alati paar jalgade ümber seotud kilekotti. Ilmselt peaksin ketside ostmisel vältima eredaid värve, et juhtuks nii nagu mu kollaste muhutennistega. Sattusin neid teist päeva kandes kiviõli tuhamägedele. Primark ja 4 euri it is then, pärast saab vajadusel ära visata.

Ma nüüd hakkan jälle magama minema. Vaatame, kuidas seekord õnnestub. Järgmine kord kirjutan pikemalt väärt saitidest, kust mina nende suurepäraste riikide kohta infot leidsin.