neljas postitus

Tere õhtust!
Mis te arvate palju kell on? Pool kaks öösel! Alustasin täna oma fairwell üritustega ja selja taga on supertore õhtusöök mu lemmikrestoranis gracias. Kui keegi peaks barcasse sattuma, siis külastage palun seda restot kindlasti, sol y luna, calle verdi, paar kvartalit verdi kinost edasi. Kahjuks ei õnnestunud mul endal külaskäinud sõbrakestest kedagi peale Maša sinna viia. Neil on kõige parem foie gras salat pardisingiga, väga hea marineeritud tuunikala metsaseente, sibula, guacamole ja värskete porganditšipsidega. Ja lisaks suurepärane teenindus ning naeratavad omanikud, kes mind enda suursaadikuks kutsuvad ja jooke välja kärravad.

Mu tuba näeb välja nagu bordelli harjakapp. Mul on barcas jäänud veel 10 päeva ja ega ma siin eriti koristada enam ei viitsi. Reedel pean muidugi, sest bed and breakfast avab taaskord kolmeks päevaks uksed:) Viimastel päevadel ei ole mul olnud ka eriti aega midagi muud peale magamise ja laaberdamise teha. Maksale sai sel nädalavahetusel jälle kõvasti pai tehtud. Ja mul on tunne, et ka mõned ajukäärud siledaks joodud. Samas pean tunnistama, et see kõik on läinud asja ette ja teeninud kõrgemat eesmärki: olen kohalike (argentiinlaste) käest saanud vähemalt 1000 näpunäidet reisi paremaks korraldamiseks, tutvunud moemaailma superstaaridega ning kokku leppinud kalastusretke bariloches. Kui kellegil sarnaselt minule ei ole barilochest õrna aimugi, siis vaadake pilte:

lisaks oleme bämbi ja mämmuga oodatud külalised buenos airese lähedal villas toimuvale suurele pulmapeole ning jätkuvalt on soolas ka VIP treatment punta del estes. Fabulous, no??

1000 näpunäte peamine sisu on selles, et 32-tunnise bussisõidu jooksul võib ennast igavusest lihtsalt maha lasta. Seega oleks mõttekas need 2300 km puerto monttist punto natalesisse ikkagi juppideks saagida. Kuivõrd tsiili poolel selleks erilisi võimalusi ei ole (praeguste andmete kohaselt. Andmed aga muutuvad pidevalt!!!), siis tuleks tšiilist puerto monttist sõita argentiinasse tagasi ja teha peatus bariloches. Mitte väga pikk. Aga piisav, et kala kätte saada.

Barilochest, mu sõbrad, on paslik kihutada esqueli, mis maputši keeles tähendab okast. Linnake asutati uelsi imigrantide poolt 19saj lõpus ja täna saab seal teha kolme asja: loksuda neli tundi vana patagoonia ekspressiga (old patagonian express) nahuel pani vulkaani jalamile; suusatada; puhata enne järgmist teelõiku ja üks väike empanadakene põske pista.

Nüüd läheb asi jälle natukene keeruliseks, sest maileia infi järgmisena loogiliselt tee peale ettejäävasse linna jõudmiseks. Ilmselt selgub see siis kohapeal. Peatuspaigaks on perito moreno (mitte segi ajada el calafates asuva samanimelise liustikuga), ja seal läheb asi nüüd õige huvitavaks: pooleteise tunnise sõidu kaugusel asub cueva de las manos ehk käte koobas, mis on 9000 a. tagasi “kaunistatud” tehuletši indiaanlaste eelkäijate kätejälgedega. Vaadake pilte:

Ma täpselt ei tea nüüd, milla sealt koopast minema saab, aga järgmine peatupaik el calafate ja perito moreno liustik. Leidisn ühe toreda blogi, mis kirjeldab sealset päikeseloojangut nii:

“I have never done ACID in my life. But, I have to say Calafate at sunset must be the closest you can come to being on an acid trip without taking drugs”

Lubage esitleda:

Ja miste arvate palju kell on? KOLM jälle! Magan.

kolmas postitus

Tere õhtust, armas raadiokuulaja. Tänase keskööblogi teemaks on ladina-ameerika reisi praktiline korraldus ja näpunäited tulevastele reisisõpradele. Samuti ka iseendale, sest pean ütlema- mu eelmiste reiside ettevalmistamise ajal täidetud märkmikulehed on aastaid hiljem olnud üks igavesti tore lugemine.

Niisiis. Internet läks just ära. Halleluuja! Vahtisin eile öösel kella kuueni üleval ja siis läks närv mustaks. Hammustasin natukene unerohtu (unehormooni melatoniin, mida usas vabamüügis toidupoest osta saab) ja kebisin voodisse tagasi. See on selline lahjemat sorti meditsiin, mis soodustab uinumist. Vastupidiselt tõelistele unerohtudele sellega hommikuseid sileda ajuga ärkamisi ette ei tule. Ja vastupidiselt tõelistele unerohtudele ei vaju sellega ka üldnarkoosi sarnasesse seisundisse. Suur oli seega minu imestus, kui ma hommikul silmad lahti tegin ja avastasin, et kell on 15.36

sellise mastaapse ameerika vallutusretke planeerimine on täiskohaga töö, ma ütlen. Ma olen hakanud endale praktilistest vajaminevatest asjadest nimekirja koostama. Ja ka reisi eelarvet veits põhjalikumalt paika panema. Ja tunnistan ausalt, et need ettevalmistavad kulutused on oodatust kallimad. Mitte et ma eeldaks 10 krooniga hakkama saamist, aga lugu läheb tuhandetesse:

1. vaktsineerimine: üldjuhul argentiina ja tšiili lõunaosas reisides ennast ennetavalt hulluks süstida pole tarvis. Piisab hepatiit A sutsakast ja ka seda on põhimõtteliselt mõistuspärast hügieeni järgides võimalik vältida. Kuna minu plaan näeb aga ette ka džunglitrippi amazonases, peruu kolkakülade külastamist ja muid ettenägematusi, pean tegema terve portsu süste:
- AB hepatiit, 1 suts novembri alguses, teine kolme nädala pärast. a 700.-
- kollapalavik, a 450.-
- kõhutüüfus, a 325.-
- difteeria-teetanus, a 60.-
- vaktsineerimistunnistus a 50.-

2. pass: mu pass aegub oktoobris 2011. Poole aastase kehtivusreegli täitmine läheb väga napikaks. Eriti kui ma tahan usa kaudu tagasi tulla. Peaksin miamisse jõudma millaski märtsi keskpaigas, olles läbinud 16 riiki. Ja no ma ei taha hakata ka sellega riskima, et mingil panama piirimammil kulm mu eelnevate viisade peale kipra läheb. 450.-

3. viisad: väga tore, et eesti kodanikele on kogu see lugu seal viisavaba. Ainuke riik, mille külastamiseks viisat tarvis läheb on kuuba. Selle saab kahe tööpäeva jooksul kuuba helsingi saatkonnast 22 euri eest. Lisaks 25 euri ümbrikusse, kui ise kohale ei vii või siis 2 edasitagasi laevapiletit. Sinnaviimiseks ja tagasitoomiseks. No ja siis 14 USD esta eest. Pean uurima, et kui mul vanas passis on kehtiv usa viisa, siis kas saan selle ettenäitamisel esta puu taha saata ja 14 USD eest hoopis midagi ilusat osta.

4. naabritüdruk hakkas läbi akna oma toas kreeka keeles karjuma. Aga see on irrelevant. Mul on vaja ka uut seljakotti, vana on selliseks nööridega padjapüüriks muutunud. Kes oskab öelda, palju seljakotid maksavad? Vana maksis 1000 ja pidas 5 aastat vastu. Arvestan siis umbes samaga, mõnisada siia-sinna.

5. kindlustus. Mul on olemas swedbängi kuldkaardi kindlustus ja täitsin ka nende väga kavala nõude- kindlustuskatteks peab 75% reisikuludest olema tasutud swedbanki kanaleid kasutades – sellesama kredikaga, kredikaga seotud arvelduskontolt tehtud pangaülekandega või sama arvelduskontoga seotud deebetkaardiga. Ja kehtib kuni 90 päeva kestvate reiside puhul. Siin on kaks nõrka kohta – esiteks planeerin ma oma reisi nelja kuuseks. Sellega saaks juskui kolm kuud kaetud. Siin tuleb aga teiseks mängu – need piletid, millele kindlustuskate justkui kehtima peaks, on kahe kuuse perioodi peale. Ma muidugi arvan, et selle saab lahendada jätkupiletite lunastamisega swedi kanaleid kasutades. Aga pean seda ühesõnaga pangast uurima. 1000 EEKi läheb ilmselt ikka.

6. arstirohud: kõige murelikumaks teevad mind malaariatabletid. Nende võimalik kõrvalnäht – depressioon – ei tee mu rindu väga rõõmsaks. Üks kord nädalas manustatav 8 tabletist koosnev malaariakomplekt maksab tänase päeva seisuga 344.50 Lisan kõikidele tulevastele maiustajatele isu tekitamiseks ka väljavõte patsiendi infolehest:

“Kui patsient oksendab 0…30 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb manustada lisaks teine täisannus.Kui patsient hakkab oksendama 30...60 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb lisaks manustada pool ettenähtud annusest.”

Lisaks plaanin ma kaasa tassida ühed korralikud antibiootikumid, 250.-, enda allergiarohtude mõningase tagavara, 250.-, kõhulahtisus, kõhukinnisus, midagi antiseptilist, 250.- Arvutame kokku- 1000+ jälle läinud

7. kingitused. Fakt on see, et midagi tuleb viia. 500.- (sorri bämbi, rohkem ei mängi välja!)

8. lisaks pean mõtlema ka tuulejopele ja matkasaabastele. Ilmselt ei hakka ma neid ostma ja katsun leida mingi alternatiivi. Oleme lõunapoolkeral siiski suvel ja blogid lubavad keskmiseks päevatemperatuuriks 10-15, öösel siis 10 kraadi vähem. Mõistlik on arvestada ka pisukese lumega ilmselt, seda on ette tulnud. Ja kindlasti – meeletute rajutuulte ja vihmaga. Selle eest hoiatas torres del Paine rahvuspargi kodukas eriti. Nõukogude lapsena tulevad mulle kohe meelde villased sokid ja ketsid. Kusagile kaelani mutta ma ei hakka ronima, nii et mingit erivarustust ei ole tarvis. Ja kui on jube vihmane, aitavad alati paar jalgade ümber seotud kilekotti. Ilmselt peaksin ketside ostmisel vältima eredaid värve, et juhtuks nii nagu mu kollaste muhutennistega. Sattusin neid teist päeva kandes kiviõli tuhamägedele. Primark ja 4 euri it is then, pärast saab vajadusel ära visata.

Ma nüüd hakkan jälle magama minema. Vaatame, kuidas seekord õnnestub. Järgmine kord kirjutan pikemalt väärt saitidest, kust mina nende suurepäraste riikide kohta infot leidsin.

teine postitus

tere ööd!

olgem ausad- ma ei ole viimased kaks ööd maganud eriti. näiteks eile jäin magama kell kuus. null und ja seljavalu. istuda ei saa, astuda ei saa. parim asend on vibupoos, pea natukene üles tõstetud. nool keskel.

unetud ööd on andnud hea võimaluse meeletut riisöörtši teha ja ma olen bärbi ja mämmu vaikival heakskiidul paika pannud meie reisi esimese osa. üritan innovatiivselt kasutada googli võimaluse ja lingin siia kaardi ka juurde. ei tea täpselt, mismoodi see välja näeb, aga lubage esitleda:


View I osa in a larger map

Argentiina on lihtsalt nii jurakas, et kõike vaadata ei jõuaks meie ajaraamis eluilmas. sestap tegin valiku lähtuvalt kümnetest läbiloetud blogidest, reisiraamatutest ja kohvipaksust. maandume buenos-aireses 30. novembril kella 9 paiku õhtul. aga kindlasti jääb lend 6 tundi hiljaks vms nagu ikka. samas olen natuke uurinud meie lennu saabumise statistikat ja tänane täpselt sama lend maandus pärast ligi 20-tunnist uhamist seitse minutit varem. samuti ütleb qatar airwaysi on-time performance rating, et "This flight has an on-time performance of 85% and has an average delay of 14.0 minutes with a standard deviation of 15.18 minutes" not too bad!!!

Hetkel on ajavahe BA-ga 5 tundi, aga kuna nemad kella ei keera, siis meie saabumise aegu juba 6 tundi. Tean suurepäraselt seda surmaund, mis kohalikus õhtus peale hiilib. Ja seda hommikuse kana tunnet, kes kell viis õrrel sabistama hakkab ja üritab meeleheitlikult lambaid lugedes veel mõneks tunniks magama jääda. ÕNNEKS on läände reisimisel ajavahe palju paremini talutav ja lihtne ning kordi kogetud retsept on järgmine: EI TOHI VARA MAGAMA MINNA!!!

eniveis, esimesed paar päeva kosume ja puhkame, magame ja teeme pidu. musitame kohalikku pererahvast, vahetame kingitusi ja sööme palju. jõuame teisipäeva õhtul ja minu suur plaan oleks hiljemalt uue nädalal alguses ba-st minema tõmmata. kaardi selgituseks näeb esialgne plaan siis välja selline:

1. Buenos Aires - Cordoba, 11 tundi ööbussiga sinna (väljasõit 5.dets õhtul) ja jõuame 6.detsembri hommikul. Cordobas vaatame kaks päeva ringi ja põrutame 7.detsembril järgmise ööbussiga 1o tundi edasi.
2. hommikul, 8. detsembril, jõuame Mendozasse. Seda piirkonda on palju kiidetud ja arvatavasti võiks seal veeta 2 ööd. 11. detsembri lõunast istume uue bussi peale ja põrutame üle Andide Tšiilisse. Mendoza-Santiago 6 tundi.
3. Santiagos oleme 2 ööd, 13.dets õhtul istume jälle bussi ja hakkame lõunamaale sõitma.
4. 14.dets hommikuks peaksime olema Puerto Montti jõudnud. Siin peab nüüd natukene ringi vaatama ja puhkama. Ilmselt päeva, sest et järgnev teelõik on 2300km pikk ja tähendab 32 tundi bussis vegeteerimist. Samuti ei ole meil ka väga palju aega, kuna plaan on aastvahetuseks BA-sse tagasi jõuda.
5. 17.detsembril oleme Puerto Nataleses. olenevalt saabumise kellaajast oleme siin kas 2 või 3 ööd. Tšiili pärl, Torres del Paine rahvuspark vajab avastamist ja mällu salvestamist.
6. 20. detsembri paiku hakkame maailma lõppu rihtima. kõigepealt El Calafate, kus on kuulukse järgi piirkonna ainuke sulamise märke mitte ilmutav jäämägi. Ei tea,kas ööbime ka seal. Igal juhul peame hiljemalt 21.dets olema jõudnud Ushuaiasse, tulemaale, maailma lõppu, lõunapoolkera kõige viimasesse asustatud punkti, jne.
7. olenevalt lennuhindadest ja võimalikust eelneva ajagraafiku nihkumisest võiks Buenos Airesesse tagasi jõuda 25.detsembri paiku. Kusjuures - lennupilet on praeguse seisuga 140 EEKi kallim bussipiletist. Bussisõiduks kulub orienteeruvalt 46 tundi. Ajee!! Lähme bussiga!


kui ma seda graafikut nüüd loen, siis tundub, et kusta, pesta ja kammida meil küll aega ei ole...kokku kolm nädalat.

ja kell on sujuvalt jälle kolm öösel saanud. ei tea, milla see uni nüüd tuleb...

esimene postitus

tere õhtust!
alustan jälle järjekordse blogiga ja huvitav, kui kaugele ma sellega seekord jõuan. istun barcas suure seljavalu käes oma minivoodis, täna käisin poes, aga muidu pole kolm päeva voodist välja saanud. mul on siin veel veits üle kahe nädala jäänud. ootan, et seljavalust lahti saaksin. nälg tapab ja külmkapp on väga kaugel.

olen täna suurest igavusest abfabi kolm hooaega läbi vaadanud. ja nüüd-ja nüüd!! hakkasin oma peatse ladinareisiga natukene tegelema. mul on sealolemiseks kaks plaani, millest eelistatuim kestab orienteeruvalt märtsi lõpuni. lühem variant oleks jaanuari lõpuni. ei oska veel midagi öelda, kumb teoks saab. igatahes lähetun siin maksimumist ja see on:

1. Argentiina
2. Uruguai
3. Tšiili
4. Boliivia
5. Peruu
6. Ekvador
7. Columbia
8. Panama
9. Costa-Rica
10. Nicaragua
11. Honduras
12. Guatemala
13. Belize
14. Mehhiko
15. Kuuba
16. Bahaama saared/Dominikaani Vabariik
17. USA

masterplaan algab 27.novembril tagasilennuga barcasse, kus peale kahepäevast tsillimist võtame märdiga kõigepealt suuna itta (7 dundi dohasse). seal viilime kaheksa tundi küüsi, vahatame rinda ja teeme kätekõverdusi, et rannahooajaks vormi saada. ja istume siis uuesti 19-ks tunniks lennukisse, et lõpuks Buenos-Aireses maanduda. algatuseks olgu kohe ka ära öeldud, et suure eelplaneerimise käigus õnnestus mul endale valida koht seljaga vastu peldikut...ootan huviga, mis kujulisena ma sealt 19 tundi hiljem tõusen.

eestis on mul juba tohutu plaan. jõuan 28.oktoobril ja 29. pean mukitud kuues ja hammaste särades juba terve päeva tööl olema. nädalavahetus toob perekondlikud musitamised ja enne kui ma põsed huulepulgast puhtaks saan, on november läbi. teha tuleb aga reisiga seonduvalt miljon asja:

1. uus pass (vana kaotab kehtivuse oktoobris, ehk siis väga napikas ja ei hakka riskima)
2. vaktsineerimised (2 AB hepatiiti - 1400 eek, kollapalavik 450, kõhutüüfus 300 ja difteeria teetanus 60. kust see raha võetakse, ei tea)
3. uus seljakott. mu vanal on rihmad pesunööriks kulunud ja ei tahaks eriti sellisega machu pichule matkata
4. kingitused (saabumiskingitused, maru sünnipäev, jõulukingitused)
5. lennupiletid tagasi (et tagasi saada, tuleb kõigepealt edasi lennata. ehk siis cancun-havana, havana-nassau, nassau-miami, miami-london)
6. arstirohud

lisaks mõtlesin nüüd, et kuna tegemist saab olema esimeste jõuludega mu perest eemal, siis peaks mingisugusegi jõuluhõngu loomiseks eestist praekapsaid ja pohlamoosi kaasa vedama. süldiga ei hakkaks võib-olla mööda doha lennujaama kallerdama. unless ma leian mingi mooduse see hermeetiliselt villida. küsimus- kui sült on hoidisena hermeetiliselt kaanetatud, kas ta peab siis vastu 40 tundi täielikus ikskliimas??

siis ma pean mõtlema, mida sinna üldse kaasa pakkida. alokene naeris endale muidugi tilga püksi, kui teatasin, et tulen kolme t-särgi, 2 paari pükste, tenniste ja nokamütsiga. ja nagu rohkem ei võtagi. mingi peo tilulilu pärast buenos aireses ei viitsi ma küll järgmised kolm kuud oma oxford srteedilt ostetud kingi vihmametsas seljas tarida.

irmus tegemine on ka selle marsruudi paikapanek. peab bämbiga natukene nõu pidama, mista sellest detsembrist arvab ja kuidas oma töökorraldust ette kujutab. minu plaan on igatahes jaanuari alguses boliivia poole jooksu panna ja märt oli ka vist peaaegu päri. selle detsembri jooksul tuleb ära teha:
- argentiina (mis täpsemalt, on hetkel selgusetu)
- uruguai (punta del este ja colonia)
- maitea, kas paraguaisse on mõttet minna üldse

brasiilia jääb praeguste plaanide kohaselt mängust välja. lihtsalt ei jõua.

jaanuaris peaks siis hopsti olema boliivias ja vot nüüd läheb traageldamiseks:
1. kui mitu inka templit peaks ära vaatama, et aitaks
2. mis vahe on inka ja maia templitel. see on juba ennetav küsimus - ma saan aru, et maiad tulevad teemaks kusagil guatemaala kandis ja mehhikos. aga ikkagi.
3. kui palju peaks džunglit nägema ja milline džungliriik see kõige ägedam on?
4. kui palju aega veeta erinevates riikides ja millest lissalt läbi uhada?

Hetkel loetust järeldan, et vaieldamatuteks pärliteks on boliivia ja peruu. ekvador tundub teisejätguline ja columbiasse pole ma veel jõudnud. panama kohta olen kuulnud, et täiesti mõttetu. kanal tuleb ära vaadata ja thats it. costa rica kohta, et väike riik, hea on minna vulkaane vaatama, vihmametsa ja randa. aga selles see häda ongi, et igal pool on vihmamets, igal pool on rand ja hirmus palju tundub ka vulkaane olevat seal kandis. guatemaalast hakkavad maia templid (eelnev küsimus - kui erinevad inka omadest?), jälle vulkaanid ja loomulikult imelised rannad.

järgmiseks kirjutamiseks olen juba midagi välja uurinud!!
nüüd magama vist aeg minna, jah!